Põhikiri

AS MATSALU VEEVÄRK

PÕHIKIRI

1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT JA TEGEVUSALAD

1.1. AS Matsalu Veevärk (edaspidi: Selts) on asutatud Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt.

1.2. Seltsi ärinimi on Aktsiaselts Matsalu Veevärk (lühendatult AS Matsalu Veevärk).

1.3. Seltsi asukoht on Märjamaa vald, Eesti Vabariik.

1.4. Seltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada üks (1) juhatuse liige.

1.5. Seltsi tegevusalad on:
1.5.1. klientide varustamine kehtestatud normatiividele vastava kvaliteediga joogi- ja tehnilise veega ning joogivee puhastus;
1.5.2. klientide reovee ärajuhtimine ja puhastamine;
1.5.3. joogi- ja heitvee kvaliteedi laboratoorsete analüüside korraldamine;
1.5.4. veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete projekteerimine ja ehitus, teenindus, korrashoid, rekonstrueerimine ja remont;
1.5.5. veevarustuse ja kanalisatsiooni energeetika seadmete hooldus ja remont;
1.5.6. veevarustuse ja kanalisatsiooni tehniliste tingimuste väljatöötamine ja väljastamine;
1.5.7. veevarustuse ja kanalisatsiooni alased konsultatsioonid.

1.6. Aktsionär ei vastuta isiklikult Seltsi kohustuste eest. Selts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.

1.7. Seltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.8. Selts on asutatud määramata ajaks.

1.9. Seltsil on õigus teostada kõiki Seltsi tegevuseks vajalikke õigus- ja muid toiminguid, mis ei ole vastuolus seaduse või Seltsi põhikirjaga.

2. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD

2.1. Aktsiakapital moodustub rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest. Miinimumkapitaliks on 1.136.781 (üks miljon ükssada kolmkümmend kuus tuhat seitsesada kaheksakümmend üks) eurot ja maksimumkapitaliks 4.547.124 (neli miljonit viissada nelikümmend seitse tuhat ükssada kakskümmend neli) eurot.

2.2. Mitterahalise sissemakse väärtust hindab Seltsi juhatus või Seltsi juhatuse poolt sissemakse tegija kulul kaasatud ekspert, võttes aluseks asja või õiguse hariliku väärtuse. Kui esitatakse mitu hinnangut, võetakse aluseks kõige madalam väärtus esitatud hinnangute järgi. Mitterahalise sissemakse väärtuse hinnangut kontrollib audiitor.

2.3. Seltsi aktsiakapital on jagatud aktsiateks. Seltsi aktsia on jagamatu.

2.4. Seltsil on ühte liiki nimelised aktsiad nimiväärtusega 63,9 eurot, iga aktsia annab ühe hääle.

2.5. Aktsia väljalaskehind ei või olla väiksem aktsia nimiväärtusest, kuid aktsiaid võib välja lasta ülekursiga.

2.6. Aktsia eest tasumisega viivitamisel on aktsionär kohustatud maksma Seltsile viivist 0,1% (null koma üks protsenti) iga viivitatud päeva eest. Juhatus saadab maksega viivitavale aktsionärile teate nõudega tasuda viivitatud summa ühe kuu jooksul teate saatmisest, märkides, et makse tasumata jätmisel kaotab aktsionär oma aktsia. Kui aktsionär ei tasu puudu olevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma aktsia, kusjuures aktsionäri poolt tasutud summa, mis ei ületa 1/5 (ühte viiendikku) aktsia nimiväärtusest, kantakse Seltsi reservkapitali, ülejäänud summa tagastatakse.

2.7. Mitterahaline sissemakse antakse Seltsile üle sellekohase lepingu alusel, millele lisatakse sissemakse väärtust tõendavad dokumendid ja audiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta.

2.8. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, osaleda Seltsi kasumi jaotamisel ja Seltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Aktsionäride lepingus sätestatud õiguste kasutamisel peab juhinduma lepingu eesmärgist ja hea usu põhimõttest. Seltsi nimelistest aktsiatest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud Seltsi aktsiaraamatusse.

2.9. Aktsiat ei või pantida. Seltsi nimelise aktsia võõrandamise puhul kolmandatele isikutele on teistel aktsionäridel ostueesõigus. Aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimisest teatab müüja Seltsi juhatusele, kes teatab sellest viivitamatult teistele aktsionäridele. Aktsia ostueesõigust omavad aktsionärid kohustuvad teatama oma ostueesõiguse kasutamisest kolmekümne (30) päeva jooksul võõrandamise lepingu esitamisest.

2.10. Seltsi taotlusel kantakse Eesti väärtpaberite registrisse ostueesõiguse kohta märge. Aktsia kasutamine pärast märke kandmist registrisse on tühine osas, milles see ostueesõiguse teostamist kahjustab või piirab.

3. AKTSIONÄR JA SELTS

3.1. Võrdsetel asjaoludel koheldakse aktsionäre võrdselt.

3.2. Aktsionärile ei või tagastada tema poolt tehtud sissemakset ega maksta sissemakselt intressi.

3.3. Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada Seltsi juhatuselt teavet Seltsi tegevuse kohta, kuid juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju Seltsi huvidele.

3.4. Aktsionär vastutab Seltsile, teisele aktsionärile või kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Aktsionär ei vastuta tekitatud kahju eest, kui ta ei ole osa võtnud kahju tekitamise aluseks olnud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu.

4. AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK

4.1. Aktsionärid teostavad oma õigusi Seltsis aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäride üldkoosolek on Seltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.

4.2. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku Seltsi juhatus mitte hiljem kui kuue (6) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.

4.3. Juhatus peab kutsuma kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku, kui:
4.3.1. netovara on vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus või
4.3.2. seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või
4.3.3. seda nõuab Seltsi nõukogu või audiitor;
4.3.4. see on Seltsi huvides ilmselt vajalik.

4.4. Juhatus teatab korralise üldkoosoleku toimumisest aktsionäridele vähemalt 3 (kolm) nädalat ning erakorralise üldkoosoleku toimumisest vähemalt 1 (üks) nädal ette.

4.5. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul aktsionäride, nõukogu või audiitori nõude saamisest, on aktsionäridel või nõukogul õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda. Erakorralist üldkoosolekut ei kutsuta kokku, kui vara vähenemisest teada saamisest või nõude esitamisest jääb korralise üldkoosoleku toimumiseni vähem kui kaks (2) kuud.

4.6. Üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid või audiitor, määravad nemad päevakorra. Juhatus või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda küsimuste võtmist päevakorda. Sel juhul peab nõue olema esitatud nõukogule hiljemalt 15 päeva enne aktsionäridele üldkoosoleku toimumist. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta mitte vähem kui 9/10 koosolekul osalevate aktsionäride nõusolekul, kui nende aktsiatega on esindatud vähemalt 2/3 aktsiakapitalist.

4.7. Juhatus saadab üldkoosoleku kohta tähitud postiga teate nimeliste aktsiate omanikele aktsiaraamatusse kantud aadressil. Nimetatud teate võib edastada ka lihtkirjana või elektrooniliselt, kui kirjale või teate elektroonilise edastamise korral on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta. Teade loetakse lihtkirja või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult või elektrooniliselt.

4.8. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata:
4.8.1. Seltsi nimi ja asukoht;
4.8.2. üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
4.8.3. kas koosolek on korraline või erakorraline;
4.8.4. üldkoosoleku päevakord;
4.8.5. korralise üldkoosoleku puhul koht, kus on võimalik tutvuda Seltsi majandusaasta aruandega;
4.8.6. muud seaduses sätestatud asjaolud.

4.9. Üldkoosolek viiakse läbi Seltsi asukohas või mõnes muus Seltsi nõukogu poolt määratud ning üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud kohas.

4.10. Üldkoosolek saab otsuseid vastu võtta, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes omavad vähemalt 2/3 (kaks kolmandikku) kõikidest aktsiatega esindatud häältest.

4.11. Kui üldkoosolekul ei ole esindatud otsuse tegemiseks nõutud arv hääli, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui 7 (seitsme) päeva pärast, kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma sõltumata üldkoosolekul esindatud häältest.

4.12. Üldkoosolekul koostatakse osalevate aktsionäride nimekiri, milles tuleb näidata koosolekul osalevate aktsionäride nimed ja nende aktsiatest tulenevate häälte arv, samuti aktsionäri esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul osalenud aktsionär või tema esindaja.

4.13. Seltsi üldkoosolek võtab vastu otsuseid vastavalt seadusest tulenevale pädevusele. Teistes Seltsi tegevusega seonduvates küsimustes võib otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu sellekohasel nõudel.

4.14. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, kui seadusega pole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

4.15. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.

4.16. Aktsionär ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustustest või vastutusest, tema ja Seltsi vahel tehingu tegemist ning muudel seaduses sätestatud juhtudel. Sel juhul selle aktsionäri hääli esindatuse määramisel ei arvestata.

4.17. Üldkoosolek protokollitakse. Üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud seaduses ettenähtud juhtudel. Protokollile lisatakse seaduses sätestatud dokumendid.

5. JUHATUS

5.1. Juhatus on Seltsi juhtimisorgan, mis juhib ja esindab Seltsi ning korraldab Seltsi igapäevast majandustegevust ja raamatupidamist, järgides nõukogu ja üldkoosoleku seaduslikku otsuseid ja korraldusi. Seltsi igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid on juhatusel õigus teha ainult nõukogu nõusolekul.

5.2. Seltsi juhatus:
5.2.1. lahendab majandus tegevuse jooksvaid küsimusi;
5.2.2. sõlmib lepinguid;
5.2.3. annab välja käskkirju ja korraldusi;
5.2.4. võtab tööle ja vabastab töölt töötajaid;
5.2.5. rakendab distsiplinaarkaristusi;
5.2.6. juhib Seltsi tegevust;
5.2.7. koostab Seltsi aastaeelarved ja esitab need kinnitamiseks nõukogule;
5.2.8. tagab aktsiaraamatu pidajale seadusega sätestatud andmete esitamise;
5.2.9. lahendab Seltsiga seotud muid küsimusi, mis ei kuulu nõukogu või üldkoosoleku pädevusse.

5.3. Juhatus esitab nõukogule üks kord kvartalis ülevaate Seltsi tegevusest, sealhulgas Seltsi majandustegevusest ja Seltsi majanduslikust olukorrast. Koheselt peab juhatus nõukogule teatama Seltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ning muudest Seltsi majandustegevusega seotud olulistest või erakorralistest asjaoludest.

5.4. Seltsi juhatuses on 1 (üks) liige. Juhatus valitakse kolmeks (3) aastaks.

5.5. Juhatuse liige peab korraldama oma tegevust vastavalt oma parimale äranägemisele ning Seltsi ning aktsionäride parimatele huvidele, järgides seaduse ja põhikirja nõudeid.

5.6. Juhatuse liige vastutab seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmise tõttu Seltsile tekkinud kahju eest.

6. NÕUKOGU

6.1. Nõukogu planeerib Seltsi tegevust, korraldab Seltsi juhtimist, teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning võtab vastu otsuseid Seltsi jaoks olulistes ning strateegiliselt tähtsates küsimustes.

6.2. Nõukogu annab juhatusele korraldusi Seltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
6.2.1. majandusüksuse omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine või
6.2.2. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine või
6.2.3. investeeringute tegemine, mis ületavad 10 000 euro suurust summat või
6.2.4. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest või ületab nõukogu poolt kinnitatud määra või
6.2.5. laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad nõukogu poolt kinnitatud määra.

6.3. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõikide Seltsi dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, Seltsi tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Seltsi tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist.

6.4. Seltsi nõukogus on 6-10 (kuus kuni kümme) liiget. Nõukogu liige valitakse 3 (kolmeks) aastaks. Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi Seltsi aktsionäride üldkoosolek.

6.5. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme (3) kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.

6.6. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt 3 (kolm) tööpäeva. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 (kaks kolmandikku) nõukogu liikmetest.

6.7. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 (kaks kolmandikku) koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Nõukogu otsused kõigis küsimustes tuleb teha Seltsi ja aktsionäride parimates huvides.

6.8. Nõukogu võtab vastu otsuseid järgnevates küsimustes:
6.8.1. ettepaneku tegemine üldkoosolekule aktsiakapitali suurendamiseks;
6.8.2. töövõtulepingute, mille maht ületab 10 000 eurot, sõlmimine;
6.8.3. investeerimiskava kinnitamine;
6.8.4. hinnaettepaneku kinnitamine;
6.8.5. vee-ettevõtja konkursil osalemise ja vastava teenuse lepingu sõlmimise otsustamine;
6.8.6. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni infrastruktuuri rendile andmise otsustamine, sealhulgas rendihinna kinnitamine;
6.8.7. tagasiomandamisõiguse realiseerimise tingimuste täitmise otsustamine;
6.8.8. üldkoosolekule uue aktsionäri kaasamiseks ettepaneku tegemine;
6.8.9. üldkoosolekule Seltsi põhikirja muutmiseks ettepaneku tegemine;
6.8.10. muude küsimuste otsustamine, mis ei ole õigusaktide või põhikirja kohaselt üldkoosoleku või juhatuse pädevuses.

6.9. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Seltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Seltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus Seltsi huvidega.

6.10. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Nõukogu esimees saadab sel juhul otsuse eelnõu kirjalikult kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 (kaks kolmandikku) nõukogu liikmetest.

7. AUDIITOR

7.1. Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab üldkoosolek, kes määrab ka audiitorite tasustamise korra. Audiitori võib nimetada teatud tähtajaks või teatud ülesande täitmiseks.

8. ARUANDLUS JA RESERVKAPITAL

8.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus need viivitamatult audiitorile.

8.2. Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule.

8.3. Nõukogu vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse üldkoosolekule. Aruandes peab nõukogu näitama, kas ta kiidab heaks juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande. Nõukogu peab oma aruandes ka näitama, kuidas on nõukogu Seltsi tegevust korraldanud ja juhtinud.

8.4. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.

8.5. Reservkapitali suurus on 1/10 (üks kümnendik) aktsiakapitalist. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest seaduse alusel reservkapitali kantavatest eraldistest. Igal majandusaastal kantakse reservkapitali vähemalt 1/20 (üks kahekümnendik) puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab ettenähtud suuruse, lõpetatakse selle suurendamine puhaskasumi arvelt.

9. AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE

9.1. Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta. Aktsiakapitali võib suurendada olemasolevate aktsiate nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse suurendamisega.

9.2. Aktsiakapitali suurendamist arutava aktsionäride üldkoosoleku teates märgitakse:
9.2.1. aktsiakapitali suurendamise põhjus ja viis;
9.2.2. aktsiakapitali uus suurus;
9.2.3. uute aktsiate arv ja nimiväärtus või olemasolevate aktsiate uus nimiväärtus;
9.2.4. uute aktsiate märkimise eesõigus ja selle kasutamise aeg;
9.2.5. kui aktsiakapitali suurendatakse uute aktsiate väljalaskmisega – nende märkimise aeg ja koht;
9.2.6. kui lastakse välja uut liiki aktsiaid – nendest aktsiatest tulenevad õigused.

9.3. Kui aktsiakapitali suurendamise tõttu on vajalik põhikirja muutmine, tuleb põhikirja muutus otsustada enne aktsiakapitali suurendamist.

9.4. Kui uute aktsiate eest tasutakse rahas, on aktsionäril eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuste summaga. Aktsionäride eesõiguse võib välistada Seltsi aktsionäride üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 (kolm neljandikku) üldkoosolekul esindatud häältest.

9.5. Uute aktsiate eest tasumisel võib üldkoosoleku otsusel tasaarvestada aktsionäri nõude Seltsi vastu, kui see ei kahjusta Seltsi ega tema võlausaldajate huve. Nõuet hinnatakse nagu mitterahalist sissemakset.

10. AKTSIAKAPITALI VÄHENDAMINE

10.1. Aktsiakapitali vähendatakse aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või aktsiate tühistamisega.

10.2. Aktsiakapitali vähendamiseks märgitakse üldkoosoleku kokkukutsumise teates:
10.2.1. aktsiakapitali vähendamise põhjus ja viis;
10.2.2. aktsiakapitali vähendamise ulatus;
10.2.3. aktsiate tühistamise korral tühistatavate aktsiate arv ja liik ning aktsiate nimiväärtuse vähendamise korral aktsiate nimiväärtuse vähendamise ulatus.

10.3. Aktsiakapitali vähendamise otsus on vastu võetud põhikirjas sätestatud häälteenamuse korral. Kui aktsiakapitali vähendamise tõttu on vajalik põhikirja muutmine, tuleb põhikirja muutus otsustada enne aktsiakapitali vähendamist.

10.4. Juhatus saadab 15 (viieteist) päeva jooksul aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest kirjaliku teate aktsiakapitali uue suuruse kohta Seltsile teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded Seltsi vastu enne aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist. Samuti peab juhatus aktsiakapitali vähendamise otsuse kohta avaldama teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kutsuma võlausaldajaid üles oma nõudeid esitama ning näidates teates, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded 2 (kahe) kuu jooksul.

10.5. Kui kahjumi katmiseks ei piisa Seltsi reservkapitalist ja Seltsil puuduvad muud reservid, võib läbi viia aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise. Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamisel tekkinud vaba kapitali võib kasutada ainult Seltsi kahjumi katmiseks. Kui tekkinud vaba kapital on kahjumist suurem, kantakse kahjumit ületav osa reservkapitali.

11. LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE

11.1. Seltsi lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub vastavalt seaduses sätestatule.

Põhikirja käesolev sõnastus on kinnitatud 14. mail 2018. a.