Põhikiri

AS MATSALU VEEVÄRK

 

PÕHIKIRI


1.     AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT JA TEGEVUSALAD

1.1. AS Matsalu Veevärk (edaspidi: Selts) on asutatud Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt.

1.2.   Seltsi ärinimi on Aktsiaselts Matsalu Veevärk (lühendatult AS Matsalu Veevärk).

1.3.   Seltsi asukoht on Märjamaa, Eesti Vabariik.

1.4.   Seltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada üks (1) juhatuse liige.

1.5.   Seltsi tegevusalad on:

1.5.1.   Klientide varustamine kehtestatud normatiividele vastava kvaliteediga joogi- ja       tehnilise veega ning joogivee puhastus;
1.5.2.    Klientide reovee ärajuhtimine ja puhastamine;
1.5.3.    Joogi- ja heitvee kvaliteedi laboratoorne analüüs;
1.5.4.   Veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete projekteerimine ja ehitus,    teenindus, korrashoid, rekonstrueerimine ja remont;
1.5.5.    Veevarustuse ja kanalisatsiooni energeetika seadmete hooldus ja remont;
1.5.6.    Veevarustuse ja kanalisatsiooni tehniliste tingimuste väljatöötamine ja      väljastamine;
1.5.7.    Veevarustuse ja kanalisatsiooni alased konsultatsioonid;

1.6.   Aktsionär  ei  vastuta  isiklikult  Seltsi  kohustuste  eest.  Selts  vastutab  oma  kohustuste täitmise eest oma varaga.

1.7.    Seltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.8.    Selts on asutatud määramata ajaks.

1.9. Seltsil on õigus teostada kõiki Seltsi tegevuseks vajalikke õigustoiminguid, mis ei
ole vastuolus seaduse või Seltsi põhikirjaga.

2.       AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD

2.1. Aktsiakapital moodustub rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest miinimumkapitaliks on 1.136.781 (üks miljon ükssada kolmkümmend kuus tuhat
seitsesada kaheksakümmend üks) eurot ja maksimumkapitaliks  4.547.124 (neli miljonit viissada nelikümmend seitse tuhat ükssada kakskümmend neli) eurot.

2.2.    Mitterahalise  sissemakse  väärtust hindab Seltsi juhatus või Seltsi juhatuse poolt   sissemakse tegija  kulul  kaasatud ekspert,  võttes aluseks asja või õiguse hariliku  väärtuse. Kui esitatakse mitu hinnangut, võetakse aluseks kõige madalam väärtus  esitatud hinnangute järgi.  Mitterahalise sissemakse väärtuse hinnangut kontrollib  audiitor.

2.3.     Seltsi aktsiakapital on jagatud aktsiateks. Seltsi aktsia on jagamatu.

2.4.    Seltsil on nimelised aktsiad nimiväärtusega  63,9 eurot  igaüks, millest iga aktsia
annab ühe hääle.

2.5.    Aktsia väljalaskehind ei või olla väiksem aktsia nimiväärtusest,  kuid  aktsiaid võib välja lasta ülekursiga.

2.6.    Aktsia eest tasumisega viivitamisel on aktsionär kohustatud maksma seltsile viivist  0,1% (null koma üks protsenti) iga viivitatud päeva eest. Juhatus saadab maksega viivitavale aktsionärile teate nõudega tasuda viivitatud summa ühe kuu jooksul teate saatmisest, märkides, et makse tasumata jätmisel kaotab aktsionär oma aktsia.  Kui aktsionär ei tasu puudu olevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma aktsia, kusjuures aktsionäri poolt tasutud summa, mis ei ületa 1/5 (ühte viiendikku) aktsia nimiväärtusest, kantakse Seltsi reservkapitali, ülejäänud summa tagastatakse.

2.7.   Mitterahaline sissemakse antakse Seltsile üle sellekohase lepingu alusel, millele lisatakse sissemakse väärtust tõendavad dokumendid ja audiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta.

2.8.    Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, osaleda Seltsi  kasumi  jaotamisel  ja  Seltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Seltsi nimelistest aktsiatest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud Seltsi aktsiaraamatusse.

2.9.    Aktsiat ei või pantida. Seltsi nimelise aktsia võõrandamise puhul kolmandatele
isikutele on teistel aktsionäridel ostueesõigus. Aktsiate ostu-müügilepingu
sõlmimisest teatab müüja Seltsi juhatusele, kes teatab sellest viivitamatult
teistele aktsionäridele. Aktsia ostueesõigust omavad aktsionärid kohustuvad
teatama oma ostueesõiguse kasutamisest kolmekümne (30) päeva jooksul
võõrandamise lepingu esitamisest.

2.10.  Seltsi poolt väljalastavate aktsiate liigid, nendega seonduvad õigused ja iga liiki aktsiatest tulenev häälte arv on sätestatud käesoleva põhikirja punktis 2.4.


3.        AKTSIONÄR JA SELTS

3.1.     Võrdsetel asjaoludel koheldakse aktsionäre võrdselt.

3.2.  Aktsionärile ei või tagastada tema poolt tehtud sissemakset ega maksta  sissemakselt intressi.

3.3.   Aktsionäril  on  õigus  üldkoosolekul  saada Seltsi juhatuselt teavet Seltsi  tegevuse kohta, kuid juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust
eeldada, et see võib tekitada olulist kahju Seltsi huvidele. 

3.4.   Aktsionär vastutab Seltsile, teisele aktsionärile või kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Aktsionär ei vastuta tekitatud kahju eest, kui ta ei ole osa võtnud kahju tekitamise aluseks olnud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu.


4.        AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK

4.1.    Aktsionärid teostavad oma õigusi Seltsis aktsionäride üldkoosolekul.  Aktsionäride üldkoosolek on Seltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.

4.2.   Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas.  Korralise üldkoosoleku kutsub kokku Seltsi juhatus mitte hiljem kui kuue (6) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.

4.3.     Juhatus peab kutsuma kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku, kui:

4.3.1.   Seltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui seaduses      sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus või  
4.3.2.   seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10    aktsiakapitalist, või
4.3.3.   seda nõuab Seltsi nõukogu või audiitor;
4.3.4.   see on Seltsi huvides ilmselt vajalik.   

4.4.     Juhatus teatab korralise üldkoosoleku toimumisest aktsionäridele vähemalt 4 (neli) nädalat ning erakorralise üldkoosoleku toimumisest vähemalt 1 (üks) nädal  ette.

4.5.    Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul aktsionäride,  nõukogu või audiitori nõude saamisest, on aktsionäridel või nõukogul õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda. Erakorralist üldkoosolekut ei kutsuta kokku, kui vara vähenemisest teada saamisest või nõude esitamisest jääb korralise üldkoosoleku toimumiseni vähem kui kaks (2) kuud.

4.6.  Üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu. Juhatus või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda küsimuste võtmist päevakorda. Sel juhul peab nõue olema esitatud nõukogule hiljemalt 15  päeva  enne aktsionäridele üldkoosoleku toimumist. Küsimuse, mida ei olnud
eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta mitte vähem
kui 9/10 koosolekul osalevate aktsionäride nõusolekul, kui nende aktsiatega on
esindatud vähemalt 2/3 aktsiakapitalist.  

4.7.   Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise kohta tähitud postiga teate nimeliste aktsiate omanikele iga sellise aktsionäri aktsiaraamatusse kantud aadressil.

4.8. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata:

4.8.1.    Seltsi nimi ja asukoht;
4.8.2.    üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
4.8.3.    kas koosolek on korraline või erakorraline;
4.8.4.    üldkoosoleku päevakord;
4.8.5.    korralise üldkoosoleku puhul koht, kus on võimalik tutvuda Seltsi majandusaasta    aruandega;
4.8.6.   muud seaduses sätestatud asjaolud.   

4.9.   Üldkoosolek viiakse läbi Seltsi asukohas või mõnes muus Seltsi nõukogu poolt määratud ning üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud kohas.

4.10. Üldkoosolek saab otsuseid vastu võtta, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid,  kes  omavad  vähemalt  2/3  ( kaks  kolmandikku )   kõikidest aktsiatega esindatud häältest. 

4.11.  Kui üldkoosolekul ei ole esindatud otsuse tegemiseks nõutud arv hääli, kutsub juhatus kolme nädala jooksul,  kuid mitte varem kui 7 (seitsme) päeva
pärast, kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma sõltumata üldkoosolekul esindatud häältest.  
          

4.12.  Üldkoosolekul koostatakse seal osalevate aktsionäride nimekiri, milles tuleb näidata koosolekul osalevate aktsionäride nimed ja nende aktsiatest tulenevate häälte arv, samuti aktsionäri esindaja nimi.  Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul osalenud aktsionär või tema esindaja;

4.13.  Seltsi üldkoosolek võtab vastu otsuseid vastavalt seadusest tulenevale pädevusele.
Samuti ka Seltsi tegevusega seonduvates küsimustes juhatuse või nõukogu sellekohasel nõudel.

4.14.  Järgnevates küsimustes on Üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud kõik üldkoosolekul esindatud hääled:    

4.14.1.   Otsus  uue  aktsionäri  kaasamise  ning  selle  läbiviimiseks  suunatud  aktsia-     emissiooni läbiviimise kohta;
4.14.2.   Otsus Seltsi majandusaasta kasumi või eelmiste majandusaastate jaotamata        kasumi jaotamise kohta;
4.14.3.   Otsus osaluse omandamise või lõppemise kohta teistes juriidilistes isikutes;
4.14.4.   Otsus Aktsiate Märkimise Ajakavas muutuse tegemise kohta vastavalt            Aktsionäride Lepingu punktile 4.7;
4.14.5.  Aktsionäride Lepingu punkti 7.11 kõrvalekaldumisel, otsus projekteerimise või    ehituse Töövõtulepingu sõlmimise kohta, mis ei ole lõpphinnaga;
4.14.6.  Otsus Seltsi põhikirja oluliste tingimuste muutmise, sealhulgas punktide 1.5,       4.14 kuni 4.16 ja 6.6 kuni 6.8 muutmise kohta;
4.14.7.   Seltsi lõpetamise, ühinemise ja ümberkujundamise otsustamine.

4.15.   Järgnevates  küsimustes  on  Üldkoosoleku  otsus  vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest:

4.15.1.   Seltsi   põhikirja  muutmine  põhikirja  punktis  4.14.6  nimetamata  juhtumitel;
4.15.2.  aktsiakapitali suurendamine, välja arvatud punktis 4.14.1 nimetatud juhul ja       vähendamine;
4.15.3.   Seltsi nõukogu liikmete tagasikutsumine;

4.16.  Põhikirja punktides 4.14  ja  4.15  nimetamata ning Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt üldkoosoleku pädevuses  olev  või  Seltsi  juhatuse või nõukogu nõudel üldkoosoleku pädevusse antud otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest.

4.17. Aktsionär ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustustest või      vastutusest, tema ja Seltsi vahel tehingu tegemist ning muudel seaduses sätestatud juhtudel.  Sel juhul selle aktsionäri hääli esindatuse määramisel ei arvestata.      
         
4.18. Üldkoosolek protokollitakse. Üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud seaduses ettenähtud juhtudel Protokollile lisatakse esindajate
esindusõigust tõendavad dokumendid.      


5.      JUHATUS

5.1   Juhatus on Seltsi juhtimisorgan, mis juhib ja esindab Seltsi ning korraldab Seltsi                               igapäevast majandustegevust ja raamatupidamist, järgides Nõukogu ja Üldkoosoleku seaduslikku otsuseid ja korraldusi. Seltsi igapäevase majandustegevuse raamidest väljuvaid tehinguid on juhatusel õigus teha ainult nõukogu nõusolekul.


5.2.   Seltsi juhatus:

5.2.1.   lahendab majanduselu jooksvaid küsimusi;
5.2.2.   sõlmib lepinguid;
5.2.3.   annab välja käskkirju ja korraldusi;
5.2.4.   võtab tööle ja vabastab töölt töötajaid;
5.2.5.   rakendab distsiplinaarkaristusi;
5.2.6.   juhib Seltsi tegevust;
5.2.7.   koostab Seltsi aastaeelarved ja esitab need kinnitamiseks nõukogule.

5.3.   Juhatus esitab nõukogule üks kord kvartalis ülevaate Seltsi tegevusest,              sealhulgas Seltsi majandustegevusest ja Seltsi majanduslikust olukorrast. Koheselt peab juhatus nõukogule teatama Seltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ning muudest Seltsi majandustegevusega seotud olulistest või erakorralistest asjaoludest.

5.4.   Seltsi juhatuses on 1 - 3 (üks kuni kolm) liiget. Juhatus valitakse kolmeks (3) aastaks.  Juhatuse  esimehe,  kes  korraldab juhatuse tegevust, määrab nõukogu.

5.5.  Juhatuse liikmed peavad korraldama oma tegevust vastavalt oma parimale äranägemisele ning Seltsi ning aktsionäride parimatele huvidele, järgides seaduse ja põhikirja nõudeid. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees. Juhatus  on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Igal juhatuse liikmel on üks (1) hääl.

5.6.  Juhatuse liige võib osaleda Juhatuse koosolekul telefoni teel või sarnase telekommunikatsioonivahendi vahendusel, tingimusel, et kõigil koosolekul osalevatel Juhatuse liikmetel on võimalik üksteist   kogu koosoleku vältel
kuulda ja üksteisega rääkida.  Selliselt koosolekust osavõttev  Juhatuse
liige  loetakse  koosolekul  isiklikult  kohal  olevaks  ning  loetakse  vastavalt 
kvoorumi  hulka ning tal  on õigus hääletada. Juhatuse liikmete poolt selliselt vastu võetud otsused loetakse  kehtivaks ja Juhatuse koosolekul seaduslikult vastu võetuks, vaatamata asjaolule,  et füüsiliselt on kohal vähem kui  pooled juhatuse liikmed.

5.7.  Juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmise tõttu Seltsile tekkinud kahju eest solidaarselt.


6.       NÕUKOGU

6.1.    Nõukogu planeerib Seltsi tegevust, korraldab Seltsi juhtimist, teostab järelevalvet  juhatuse tegevuse üle ning võtab vastu otsuseid Seltsi jaoks olulistes ning strateegiliselt tähtsates küsimustes.

6.2.  Nõukogu annab juhatusele korraldusi Seltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu  nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase  majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

6.2.1.    ettevõtte  omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;
6.2.2.    kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;
6.2.3.   investeeringute tegemine, mis ületavad 6391 euro suurust summat;
6.2.4.   laenude  andmine  ja  võlakohustuste  tagamine,  kui  see  väljub  igapäevase    majandustegevuse raamest või ületab nõukogu poolt kinnitatud määra;
6.2.5.   laenude  ja  võlakohustuste  võtmine, mis ületavad nõukogu poolt kinnitatud     ettenähtud summa.

6.3.  Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõikide Seltsi dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, Seltsi tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Seltsi tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist.

6.4.   Seltsi nõukogus on 6-13 (kuus kuni kolmteist) liiget. Nõukogu valitakse 3 (kolmeks) aastaks. Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi Seltsi aktsionäride üldkoosolek.

6.5. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme (3) kuu jooksul.  Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.

6.6. Koosoleku  toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt  2  (kaks) tööpäeva. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 (kaks kolmandikku) Nõukogu koosseisust.        

6.7. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 (kaks kolmandikku) koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Nõukogu otsused kõigis küsimustes tuleb teha Seltsi ja aktsionäride parimates huvides.    

6.8. Nõukogu võtab vastu otsuseid muuhulgas järgnevates küsimustes:

6.8.1.    Ettepaneku tegemine Üldkoosolekule aktsiakapitali suurendamiseks;
6.8.2.    Eesti Vabariigi  ja  Seltsi  vahel  sõlmitava kaasrahastamise ja projektijuhtimise    lepingu   sõlmimise   heakskiitmine   ning   lepingu  sõlmimiseks  juhatusele  loa
             andmise kohta;
6.8.3.   Seltsi poolt omandatava ühisveevärgi ja kanalisatsiooni infrastruktuuri  lõpliku     nimekirja kinnitamine;
6.8.4. Töövõtulepingute, mille maht ületab  6391 eurot,   sõlmimine;
6.8.5.     Investeerimiskava kinnitamine;
6.8.6.     Hinnaettepaneku kinnitamine;
6.8.7.    Vee-ettevõtja konkursil osalemise ja vastava Teenuse lepingu sõlmimise       otsustamine;
6.8.8.   Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni infrastruktuuri vee-ettevõtjale rendile andmise     otsustamine, sealhulgas rendihinna kinnitamine;
6.8.9.    Tagasiomandamisõiguse realiseerimise tingimuste täitmise otsustamine;
6.8.10.   Üldkoosolekule uue aktsionäri kaasamiseks ettepaneku tegemine;
6.8.11.   Üldkoosolekule Seltsi põhikirja muutmiseks ettepaneku tegemine;
6.8.12.  muude küsimuste otsustamine, mis ei ole õigusaktide või põhikirja kohaselt       antud üldkoosoleku või juhatuse pädevusse.

6.9. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Seltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Seltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus Seltsi huvidega.        

6.10. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui  sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Nõukogu esimees saadab sel juhul otsuse eelnõu kirjalikult kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata  nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu,  loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletas vähemalt
2/3 (kaks kolmandikku) nõukogu liikmetest.              

7. AUDIITOR JA ERIKONTROLL

7.1. Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab üldkoosolek, kes määrab ka audiitorite tasustamise korra. Audiitori võib nimetada teatud tähtajaks või teatud ülesande täitmiseks.


8. ARUANDLUS JA RESERVKAPITAL

8.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Pärast raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamist esitab juhatus need  viivitamatult audiitorile.

8.2. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande (majandusaasta aruande), vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku   üldkoosolekule. 

8.3. Nõukogu vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse üldkoosolekule.  Aruandes peab nõukogu näitama, kas ta kiidab heaks juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande.  Nõukogu peab oma aruandes ka näitama, kuidas on nõukogu Seltsi tegevust korraldanud ja juhtinud.

8.4. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega äriregistrile
mitte hiljem kui kuus (6) kuud arvates Seltsi majandusaasta lõpust.     

8.5. Reservkapitali suurus on 1/10 (üks kümnendik) aktsiakapitalist. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest  seaduse alusel reservkapitali kantavatest eraldistest. Igal majandusaastal kantakse reservkapitali vähemalt 1/20 (üks kahekümnendik) puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.


9. AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE

9.1. Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta. Aktsiakapitali võib suurendada olemasolevate aktsiate nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse suurendamisega.         

9.2. Aktsiakapitali suurendamist arutava aktsionäride üldkoosoleku teates märgitakse:

9.2.1.    aktsiakapitali suurendamise põhjus ja viis;
9.2.2.     aktsiakapitali uus suurus;
9.2.3.     uute aktsiate arv ja nimiväärtus või olemasolevate aktsiate uus nimiväärtus;
9.2.4.     uute aktsiate märkimise eesõigus ja selle kasutamise aeg;
9.2.5.     kui aktsiakapitali suurendatakse uute aktsiate väljalaskmisega - nende  
    nende märkimise aeg ja koht;
9.2.6.     kui lastakse välja uut liiki aktsiaid - nendest aktsiatest tulenevad õigused.

9.3. Kui aktsiakapitali suurendamise tõttu on vajalik põhikirja muutmine, tuleb põhikirja muutus otsustada enne aktsiakapitali suurendamist.

9.4. Kui uute aktsiate eest tasutakse rahas, on aktsionäril eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuste summaga. Aktsionäride eesõiguse võib välistada Seltsi aktsionäride üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 (kolm neljandikku) üldkoosolekul esindatud häältest.

9.5 Uute aktsiate eest tasumisel võib üldkoosoleku otsusel tasaarvestada aktsionäri nõude Seltsi vastu, kui see ei kahjusta Seltsi ega tema võlausaldajate huve. Nõuet hinnatakse nagu mitterahalist sissemakset.


10. AKTSIAKAPITALI VÄHENDAMINE

10.1. Aktsiakapitali vähendatakse aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või aktsiate tühistamisega.

10.2. Aktsiakapitali vähendamiseks märgitakse üldkoosoleku kokkukutsumise teates:

10.2.1.   aktsiakapitali vähendamise põhjus ja viis;
10.2.2.   aktsiakapitali vähendamise ulatus;
10.2.3.   aktsiate tühistamise korral tühistatavate aktsiate arv ja liik ning aktsiate 
nimiväärtuse vähendamise korral aktsiate nimiväärtuse vähendamise ulatus.

10.3. Aktsiakapitali vähendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.  Kui aktsiakapitali
vähendamise tõttu on vajalik põhikirja muutmine, tuleb põhikirja muutus
otsustada enne aktsiakapitali vähendamist.

10.4. Juhatus saadab 15 (viieteist) päeva jooksul aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest kirjaliku teate aktsiakapitali uue suuruse kohta Seltsile teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded Seltsi vastu enne aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist. Samuti peab juhatus aktsiakapitali vähendamise otsuse kohta avaldama teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kutsuma võlausaldajaid üles oma nõudeid esitama ning näidates teates, et võlausaldajad esitaksid  oma nõuded 2 (kahe) kuu jooksul.

10.5. Kui kahjumi katmiseks ei piisa Seltsi reservkapitalist ja Seltsil puuduvad muud reservid, võib läbi viia aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise.  Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamisel tekkinud vaba kapitali võib kasutada ainult Seltsi kahjumi katmiseks.  Kui tekkinud vaba kapital on kahjumist suurem, kantakse kahjumit ületav osa reservkapitali.


11. LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE

11.1. Seltsi lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub vastavalt  seaduses sätestatule.

 

Põhikirja käesolev sõnastus on kinnitatud 17. juunil 2011. a.